Taastutvus kudumisega

Käsitöö meeldetuletamine on nüüd jõudnud kudumiseni, mis pole just olnud mu eriline lemmik. Aga sellegipoolest kui natuke meenutada, siis olen nii mõnedki kindad varem kudunud, erinevalt vist enamusest just sõrmikuid. Päris kindlasti mäletan, et olid ühed triibulised.. kindlasti mõned musta värvi.. ja vanaema õpetuse järgi sai tehtud isegi pitsilisi kindaid. Aga hetkel ei ole küll õrna aimugi, mismoodi pitsiliselt kududa...

Sokkidega on veits keerulisem lugu. Kuna ämm mul kõva kuduja ja sokid valmivad välgukiirusel, siis pole siiani otsest vajadust olnud ise vardaid haarata, sokivaru on kogu aeg olemas :) Paar aastat tagasi siiski otsustasin kätt proovida ning ämma juhendamisel kudusin oma esimese sokipaari. Peale seda on vardad seisnud sahtlinurgas..

Kuna aga nüüd miski hull käsitöövaimustus peal, siis tahaks vanad oskused meelde tuletada ning ehk ajapikku ka miskit uut juurde õppida. Seega otsisin sahtlipõhjast oma vardad ülesse ning tegin esimese kudumisproovi.. Alustuseks võtsin ette veidi lihtsama eesmärgi.. kududa omale randmesoojendajad :) Sellised nad said...

Muude tööde ja tegemiste kõrvalt võttis see aega kaks päeva. Lõng: Elysée Laine (100 % akrüül). Vardad: nr.3 Pärast heegeldasin musta puuvillase lõngaga ääred üle, et vältida väljavenimist. Olen neid juba kasutanud, täitsa mõnusad.. sobivad minu elustiiliga :)

Kudumisele lisaks heegeldasin vahepeal natuke. Pusisin ja pusisin ning valmis sain pisikese vidina, mis sobib hästi võtmehoidjaks. Panin talle nimeks "võtmekoll" :)