Käsitöö müügiks

16 August, 2016

Sinise beebiteki lugu

Suure hilinemisega teen täna veidi pikema ja jutukama postituse kui tavaliselt :)

Aga alustame algusest. Varsti juba kaks aastat tagasi sai minu täditütar ühe pisikese tüdrukukese, kellele sai katsikukingiks kootud mõnus pehme tekike. Kui täditütar selle aasta algul uute beebiuudistega tuli, siis otsustasin nüüdki teki kududa, sest suur õde enda omast polnud kindlasti veel valmis loobuma :)

Kuna ma just eriline kiirkuduja pole, siis hakkasin seegi kord varakult valmistuma. Aga mis värvi? Tulevase emme sisetunne ütles, et poiss... aga ultrahelis hoidis kõhubeebi järjekindlalt jalad ristis :) Otsustasin siiski usaldada täditütre sisetunnet ning valisin teki värviks sinise. Olin juba kudumisega poole peal kui tulid uudised... arst ütles, et kindlalt tüdruk :) Oeh... mis nüüd siis saab? No harutama ei hakanud, otsustasime koos, et las jääb siis sinine tekk :)

Kui juuni algul täditütar haiglasse beebit tooma läks jäi suur õde minu hoole alla. Ootasime põnevusega kõnet.. telefonihelin... beebi on sündinud... ja üllatus ka veel... POISS :) No kuku või istuli... Niiet sinine oli siiski nii õige värv :)

Tegelikult oli poisi sündides mul veel tekk lõpetamata. Nii ma siis lapsehoidmise kõrvalt kudusin veel viimaseid ridu, väike brigadir kõrval: "venna tudutekki parandama" :) Selleks ajaks kui haiglasse vaatama läksime sain teki valmis.

Teki mustriks ikka südamlik beebitekk. Lõng on seekord veidikene teine, aga siiski sama marki: Baby Supremo ( 100% meriinovill). See lõng on lihtsalt super. Kaks aastat tagasi kootud tekike näeb välja nagu uus, veendusin selles ise kui tüdruk meil oli. Ja ometi on tekk kasutuses 24/7: ööunedel, lõunaunedel ja muul ajal lihtsalt turvaelemendina. Ei mingit topilisust ega muid kulumisjälgi... Kuna seekordne lõng on sama sarja beebilõng, siis eeldaks, et ka sama kvaliteetne. Näis.

Nüüd piltidest :) Kui tekk valmis sai üritasin kiiruga pildistada, aga õues oli vihmane ning toas ei ole minu arvates endiselt võimalik normaalseid fotosid teha. Nii ma palusin täditütart, et ta vabal momendil mõne klõpsu tekikesest teeks. Pildid saabusid ka juba jupp aega tagasi, lihtsalt mina olen marulaisk blogija :) Aga nüüd siis siin need on...






No comments:

Post a Comment