Mütsilugu

Alustan sellest, et mul on kodus üks noorhärra, kellel kuidagi ei taha kõrvad mütsi sees seista. Kuna nüüd käsitöö hullus peal, siis mõtlesin, et katsetaks ise miskit valmis pusida. Leidsin päris mitmes blogis mütse, millel oli kuklaosa pikemaks kootud, et kõrvad paremini soojas püsiks. Tundus hea idee. Niiet vardad kätte ja kuduma :)

Algus kulges ilusti. Kudusin soonikuosa, siis kahel vardal kuklaosas edasi-tagasi umbes 3-4 cm, iga rea lõpus lisasin ühe ootel oleva silmuse. Ja siis uuesti ringiratast. Probleemid algasid siis, kui oli aeg kahandama hakata. Esimese ropsuga hakkasin liiga vara kokku võtma ja müts jäi väike. Niiet järgnes harutamine. Teisel katsel võtsin liiga palju ühel real kokku ning lõpptulemus meenutas pensionäri peakatet :) Uuesti vardad välja.. Asi, mis mulle kudumise juures kõige vähem meeldib on see, kui silmad maha jooksevad või tuleb harutada ja silmi uuesti üles korjama hakata. Ühesõnaga on mütsil kenasti näha kohad, kus ma olen harutanud.. kahjuks..
Aga ega ma jonni jätnud :) Kolm on kohtu seadus. Aga nüüd ostustasin mütsi hoopis teisiti lõpetada kui algselt plaanis. Lisaks õmblesin alla õhukse fliisist voodri, et ikka soojem oleks. Ise jäin lõpptulemusega enam-vähem rahule, uus omanik ka. Kas ka kõrvad seal sees püsivad, seda näitab aeg...

Lõng: Elisèe Laine (100% akrüül) Vardad: nr. 3.

Järgnevaks on vaja tellimustööna teha kolm salomoni tehnikas õlarätikut/salli.. esimene juba käsil...

Uued oskused

Vaadates tuttava käsitööd leidsin ühe põneva õlasalli.. aga võhikuna ei saanud mitte pildilt aru, kas see on kootud või heegeldatud :) Küsija suu pihta ei lööda, seega kirjutasin talle.. Selgus, et sall on heegeldatud tehnikas, mis kannab nime salomoni sõlm. Kirjas oli ka link, kus näidati, kuidas seda teha. Natuke õppimist ja nokitsemist, tiir lõngapoodi ja töö võis alata :) Mõnepäevase nokitsemise tulemusena valmis tore sall kingiks heale sõbrannale. Pildi tegemine oli üsna keeruline, et salli effekt esile tuleks.. sai suurema poisiga kõvasti nuputatud, aga lõpuks õnnestus :)

Lõng: Madame Tricote super angora sim (75% akrüül, 10% vill, 10% mohäär, 5% metallik). Heegelnõel numbriga 3, aga kuna see on pärit nõuka-ajast, siis pole ma päris kindel, kas see tänapäeva numeratsioonile vastab :)

Järgmise tööna on käsil suuremale poisile mütsi kudumine.. loodan, et päris untsu ei lähe ja saan seda peagi teile näidata :)

Taastutvus kudumisega

Käsitöö meeldetuletamine on nüüd jõudnud kudumiseni, mis pole just olnud mu eriline lemmik. Aga sellegipoolest kui natuke meenutada, siis olen nii mõnedki kindad varem kudunud, erinevalt vist enamusest just sõrmikuid. Päris kindlasti mäletan, et olid ühed triibulised.. kindlasti mõned musta värvi.. ja vanaema õpetuse järgi sai tehtud isegi pitsilisi kindaid. Aga hetkel ei ole küll õrna aimugi, mismoodi pitsiliselt kududa...

Sokkidega on veits keerulisem lugu. Kuna ämm mul kõva kuduja ja sokid valmivad välgukiirusel, siis pole siiani otsest vajadust olnud ise vardaid haarata, sokivaru on kogu aeg olemas :) Paar aastat tagasi siiski otsustasin kätt proovida ning ämma juhendamisel kudusin oma esimese sokipaari. Peale seda on vardad seisnud sahtlinurgas..

Kuna aga nüüd miski hull käsitöövaimustus peal, siis tahaks vanad oskused meelde tuletada ning ehk ajapikku ka miskit uut juurde õppida. Seega otsisin sahtlipõhjast oma vardad ülesse ning tegin esimese kudumisproovi.. Alustuseks võtsin ette veidi lihtsama eesmärgi.. kududa omale randmesoojendajad :) Sellised nad said...

Muude tööde ja tegemiste kõrvalt võttis see aega kaks päeva. Lõng: Elysée Laine (100 % akrüül). Vardad: nr.3 Pärast heegeldasin musta puuvillase lõngaga ääred üle, et vältida väljavenimist. Olen neid juba kasutanud, täitsa mõnusad.. sobivad minu elustiiliga :)

Kudumisele lisaks heegeldasin vahepeal natuke. Pusisin ja pusisin ning valmis sain pisikese vidina, mis sobib hästi võtmehoidjaks. Panin talle nimeks "võtmekoll" :)

 

Kangakasti tühjendus

Oma kangavarusid üle vaadates leidsin veel mõned dressiriide jäägid. Otsustasin need ära kasutada, et ruumi juurde saada. Ühest värvist õnnestus välja lõigata pikad püksid, teisest jagus vaid lühikeste jaoks. Taolisi pükse olen viimase aasta jooksul teinud vist oma kümme paari kindlasti. Nendele, mis põnni kasvades lühikeseks jäävad, löön käärid sisse ja nendest saavad lühikesed püksid :) Kuna mu overlok endiselt streigib ja keeldub koostööst, siis õmblesin seekord tavamasinaga. Lühikesed püksid tegin väikse kutsupildiga natuke rõõmsamaks. Sellised siis seekord...

Ühe soojaga vuristasin endale ühe põlle õmmelda. Kinkimiseks ja jagamiseks olen põllesid juba päris mitmeid teinud, lõpuks siis ka omale :)

Selleks korraks jälle kõik :) Järgmise nokitsemiseni...

Värvilised elevantsid

Esmalt ilusat alanud aastat!
Selle aasta esimeseks nokitsemiseks on kaks vahvat elevantsi. Ise olen tööga suht rahul, kuna vantsid  taas täitsa omalooming. Kõigepealt heegeldasin sinise, seda sai muidugi üksjagu harutatud, et tulemus oleks ikka ilusam. Eriti uhke olen selle üle, et panin seekord töökäigu kirja ka :) Seetõttu valmis roosa elevants juba palju kiiremini. Siin nad siis on.. värvilised lehvid kaelas ja puha :)

Lisasin oma blogisse äärde ka lingi, kust leiate veel omanikuta asjad. Kui miskit hakkab meeldima, siis võtke julgelt ühendust :)

Tormiste ilmade tööd

Kui väljas möllab torm, elektrit ei ole.. siis ei ole ka interneti, televiisor on pildita, ei saa süüa teha ega koristada.. siis ei jää muud üle kui ajaviiteks käsitööd teha. Heegeldasin ühe pisikese roosa lontkõrv-jänku.. lisasin talle ka võtmerõnga, et saaks kuhugi vajadusel riputada. Õpetus siin , kõrvad tegin teisiti kui juhendis.

Vanast ajast on veel üles riputamata pilt poistele heegeldatud pallist, mida nüüd kordamööda loobitakse ja mille üle kakeldakse. Tegelikult on meil taolisi palle veel.. ostsime sügisel ühelt laadalt kootud ja hernestega täidetud pallid... need osutusid väga populaarseks, kuid nendega pihta saada on vahel veidi valus :) Seepärast tegingi ühe leebema variandi, mille sees tavaline padjatäide :)

Uue plaanina kavatsen ka tikkimise meelde tuletada. Tassisin juba ema juurest kaasa kotitäie nõuka-aegseid mulineesid. Nüüd vaja otsida mõned põnevad mustrid ning siis tegutsema.

Valmistun jõuludeks vol.2

Paari päeva pärast on juba jõulud. Tundub, et seekord kahjuks mustad, mitte valged.. aga mis parata, ega seda taevataati käskida ei saa. Selle aasta jõuludega sobib hästi see lugu. Ettevalmistustega hakkan ühele poole saama, veel mõned kingid pakkida, natuke piparkooke teha ning pühad võivad tulla :)

Vahepeal sain valmis ühele noorhärrale kingiks lubatud hommikumantli. Aga hirmus raske oli sellest normaalset pilti saada, niiet seekord peate ilma pildita mu juttu uskuma :) Veel tegin kaks paari natuke jõulusema väljanägemisega pajalappe.

Heegeldamisega olen ka hoolega tegelenud ning kingikotti pugemist ootavad päris mitu tegelast. Esiteks tegin veel ühe tüdrukute lemmiku Hello Kitty. Pean tunnistama, et eelmine tuli paremini välja.. aga kuna ma tegin selle ju oma peast, mitte mustri järgi, siis teist täpselt samasugust ei suutnud ma heegeldada :)

Seejärel valmis taas üks vahva dinosaurus. Seekord ikka mitu korda ilusam kui esimene katsetus.

Ja siis üritasin heegeldada naabri taksi, et see siis naabrinaisele pihku pista. Taas ei kasutanud ma kutsu puhul mingit juhendit vaid ainult oma pead :)

Kingikotid olen sel aastal enamus ise teinud. Jah.. vabandust, kõike au siiski omale ei saa.. suurem poja oli hoolega abiks. Idee sain sellest raamatust. Aga päris täpselt me õpetust ei järginud. Tegime siis nii: printisin internetist välja jõuluteemalisi pilte, kopeerpaberi abil joonistasime need jõupaberile ning värvisime. Raamatus oleva juhendi kohaselt tuli siis jõupaber pooleks murda ning ääred villase lõngaga käsitsi kokku õmmelda. Mina läksin kergema vastupanu teed ning kasutasin õmblusmasinat ning ühendasin paberkoti küljed masina ilupistetega. Enda arust said päris ägedad :))

Ja ongi kõik :) Karta on, et selle aastanumbri sees enam käsitööd teha ei jõua.. aga mine tea...